USA ja Hiina üritavad juba kuid jõuda kaubandusleppeni, mis lõpetaks vastastikuse tollipoliitika. Kaubandussõja juured ulatuvad aga George Washingtoni Ülikooli professori Robert Sutteri sõnul väga sügavale ja näitavad aastate pikkust USA poliitikute muret Hiina mõjuvõimu suurenemise pärast.

"Praegu Hiinale suunatud kaebuste ja paari aasta taguste vahe on see, et nüüd nähakse Hiinat täieliku konkurendina," nentis rahvusvaheliste suhete professor Sutter.

Sutter rõhutas, et kaubandus lubab Hiinal raha teenida ja areneda, aga tegelik oht on nende kõrgtehnoloogiaettevõtted. Peamiselt kardetakse, et kui Hiina ehitab lääneriikides välja oma 5G võrgud, siis suudavad nad lihtsalt inimeste ja ettevõtete järel luurata ning laiendada mõjutustegevust.

"Järgmisel maailmamajanduse perioodil selgub, kes suudab ehitada ja domineerida pilveservereid, tehisintellekte ja andmevõimekust," rõhutas Washington Posti majandustoimetaja Heather Long.

"Kui Hiina domineerib kõrgtehnoloogiaettevõtteid, siis nad domineerivad ka rahvuslikku julgeolekut, sest need kaks on omavahel seotud, ja kui nad domineerivad rahvuslikku julgeolekut, siis Hiina domineerib," märkis professor Sutter.

Imporditollide kehtestamine on seega USA kauplemisvahend. Sutteri sõnul on Trump teatud mõttes õige inimene hiinlastega vaidlema, sest ta on ettearvamatu ja naudib pinget. Hiina presidendile Xi Jinpingile meeldib aga kord ja kuna ta ei soovi, et Trump teeks äkilisi otsuseid, siis üritab ta talle meele järele olla. Seega võib Hiina USA-le teha rohkem järeleandmisi. Teisalt ütleb Sutter, et Trumpil ei ole Hiinaga pikaajalist nägemust.

"Ma arvan, et vähesed inimesed arvavad, et Hiina annab alla. Seega, edaspidi on oodata pingete kasvamist Hiinaga. Kas Trump püsib kursil? Seda on väga raske ennustada, sest tal on väga sõbralikud suhted Xi Jinpingiga ja teeb talle teeneid. Seega, see on väga veider olukord," nentis Sutter.

Trump on andnud märku, et Hiina ja USA kaubanduslepe peaks peagi valmis olema. Nüüd ongi peamine küsimus, millest seal tegelikult räägitakse.

"See saab tõenäoliselt olema rohkem siduv kui kõik muu, mida oleme läbirääkimistel Hiinaga saavutanud. Kas nad suudavad hiinlased maha suruda? Kas nad suudavad sundida hiinlasi ka tegelikult tegema seda, mida nad justkui lubavad? Ma pean ütlema, et see on väga keeruline," arutles Sutter.

"USA ja Hiina vahel sõlmitakse mingisugune kokkulepe, millest president Trump saab säutsuda. Ta tahab võitu. Ta tahab enda nimele mingisugust võitu enne uusi presidendivalimisi," arvas majandustoimetaja Long.

USA ei ole aga ainus, kellele Hiina kasvav mõjuvõim ei meeldi. Intellektuaalse omandi varguse ja Hiina telekommunikatsiooniettevõtete kasvu kohta on muret avaldanud ka Euroopa Liit. Nii Sutter kui ka Long leiavad, et liitlased võiksid neid probleeme koos lahendada.

Ma arvan, et see on eesmärk, aga siis jäävad kahepoolsed probleemid USA ja liitlaste vahel sellele ette ja nendeks on kaitsekulutused ja õiglasem koormajagamine ning mitmed kaubandus- ja majandusküsimused," lausus Sutter.

Möödunud nädalal teatas USA, et kavatseb Euroopa Liidu toodetele kehtestada 11 miljardi dollari suurused tollimaksud, sest EL toetab rahaliselt Euroopa lennukitootjat Airbusi ja seetõttu on Boeing kaotanud turuosa. Juba varasemast kehtivad USA tollid Euroopa Liidu terasele ja alumiiniumile.

Mõlemad pooled rõhutasid möödunud suvel, et üritavad kaubanduskõnelustega erimeelsusi lahendada, kuid praeguse seisuga ei ole isegi suudetud kokku leppida, mis teemadel vestelda. Euroopa Liit leiab, et arutada tuleks ainult tööstustoodangu tolle ja tehnoloogianõudeid. USA arvates peaks aga kavas olema kindlasti ka põllumajandus.

"Neid probleeme ei ole suudetud aastaid lahendada ja Trumpi administratsioon tahab nüüd näha mingisugust liikumist. Trumpi taktika on see, et "Ma löön teid suure kaikaga ja siis te tahate minuga rääkida ja teha järeleandmisi". See on kogu asja tuum," lausus Long.

Long rõhutas, et seni ei ole USA tollimaksud Euroopa Liidu majandusele eriti mõjunud. Olukord võib aga muutuda, kui Trump kavatseb ellu viia oma varasema ähvarduse ja võtta ette Euroopa autotööstuse.