Leht: Itaalia poliitilise kriisi lahendamiseks on sisuliselt neli võimalust

Pärast seda, kui Itaalia peaminister Giuseppe Conte teatas teisipäeval tagasiastumisest, on võtmeisikuks senise poliitilise kriisi lahendamisel riigi president Sergio Mattarella. Sisuliselt on riigipeal ja Itaalial tervikuna neli lahendust.
Kuigi märke edasise kohta oli õhus ka varem, sai kriis alguse vähem kui paar nädalat tagasi, kui siseminister ja erakonna Liiga juht Matteo Salvini andis teada, et senisel koalitsioonil, kus olid nii Liiga kui ka teine populismis süüdistatud erakond Viie Tähe Liikumine (M5S), ei ole enam parlamendienamuse toetust. Salvini kutsus üles korraldama peaminister Conte umbusaldushääletust, kuid teisipäevase tagasiastumisega ennetas viimane seda arengut.
Seega on nüüd suuri põhiseaduslikke volitusi omava president Mattarella ülesandeks uurida, kas on võimalik luua olemasolevas parlamendis mingi toimiv valitsuskoalitsioon, või tuleb välja kuulutada ennetähtaegsed parlamendivalimised. Viimased toimuksid tõenäoliselt oktoobris.
Kolmapäeval alustab Mattarella kõnelusi poliitiliste parteide juhtidega, kuid tõenäoliselt on tegu alles selliste läbirääkimiste esimese vooruga.
Väljaande Politico hinnangul võib praegusest kaosest võrsuda neli stsenaariumi.
Kõik Salvini vastu
Eelmine võimupartei ehk vasaktsentristlik Demokraatlik Partei (PD) ja Salvini senised koalitsioonipartnerid M5S on vähemalt osaliselt kaalumas nn Ursula plaani võimalikkust. See plaan tähendaks seda, et kõik erakonnad, kes hääletasid Euroopa Parlamendis Ursula von der Leyeni kandidatuuri poolt, hakkaksid ka kodumaal tegema koostööd valitsuse moodustamiseks. Von Der Leyeni saamist Euroopa Komisjoni uueks juhiks toetasid kõik Itaaliat esindavad erakonnad välja arvatud Salvini Liiga ja teine paremäärmuslik erakond Itaalia Vennad. Sarnane EL-i meelne parlamendienamus võimaldaks moodustada Itaaliale nii poliitilise kui ka veelgi lihtsamini tehnokraatliku valitsuse.
Plaani miinuseks on aga see, et see peaks hõlmama ka endise peaministri Silvio Berlusconi paremtsentristlikku erakonda Forza Italia. Skandaalne Berlusconi on aga olnud M5S-i peamine sihtmärk ning kriitika tema ajastu valitsemise suhtes on olnud üheks olulisemaks kampaaniaelemendiks. Samuti on mitmes regioonis ja omavalitsuses Liiga näol tegu Forza Italia võimupartneriga. Lisaks hoiatavad analüütikud, et Liiga muutumine suurimaks opositsiooniparteiks annaks Salvinile suurepärase võimaluse näidata end kui "poliitilise eliidi ohvrit".
PD ja M5S jätavad ka Berlusconi mängust välja
Sellisel juhul jäetaks Berlusconi partei mängust välja ning parlamendienamust hakkaksid kindlustama PD, M5S ja väiksemad parteid. Postiivseks asjaoluks oleks see, et praktikas ilmselt ei hakkaks Euroopa Rahvapartei (EPP) ridadesse kuuluv Forza Italia ka opositsioonis olles Euroopa-meelse valitsuse vastu liiga agaralt hääletama. Miinusteks oleks aga see, et parlamendienamus oleks väga napp ning seda võiksid raputada nii PD kui K5S-i sisetülid. Ning nii, nagu ka eelmise plaani puhul, on paljudele valijatele raske selgitada, miks suurimat toetust omav erakond ehk Liiga võimust eemale jäetakse.
Ennetähtaegsed valimised
Mattarella vib otsustada ka ennetähtaegsete valimiste kasuks. See oleks Salvinile kõige meelepärasem variant, sest tema erakonda toetab hetkel 36 protsenti valijatest. PD toetus on 23 ja M5S-i oma 19 protsendi juures.
Üksi Salvini siiski valitseda ei saaks ning lisaks Itaalia Vendadele vajaks ta koalitsioonipartneriks ka Forza Italiat. Praeguste prognooside kohaselt annaks selline kolmikliit rohkem kui pool parlamendikohtadest. Sellise plaani miinuseks oleks esimene sõjajärgne paremäärmuslasest peaminister, kaugenemine Euroopa Liidust/eurotsoonist ning Itaalia senisest veelgi kindlam liikumine Venemaa sõpruskonda.
Liiga ja M5S lepivad siiski ära
See stsenaarium pole siiski eriti tõenäoline arvestades viimase aja teravaid väljaütlemisi, eriti Salvini ja M5S-i juhi Luigi Di Maio poolt. Samas on Itaalia poliitikas alati olnud omajagu teatrit ning välistada sellist võimalust ei saa. Eriti olukorras, kus mitmed olulised M5S-i poliitikud eelistavad endiselt senise koalitsiooniga jätkamist. Samuti poleks Di Maiol võimalik ilmselt uute kombinatsioonide korral endale asepeaministri kohta säilitada.
Samas oleks selline koalitsioon endiselt silmitsi nende samade probleemidega, alustades majandusest ja lõpetades omavahelise poliitilise rivaliteediga.
Eelpool toodud variantide puhul väärib äramärkimist, kuivõrd olulises rollis on taas kord ekspeaminister Berlusconi.
Toimetaja: Laur Viirand