Ajalehe Corriere della Sera küsimusele, millised on Venemaa suhted siseminister Matteo Salvini erakonnaga Liiga, vastas Putin, et Liiga ja Ühtse Venemaa vahel tehakse koostööd lähtudes omavahelise koostööleppe raamistikust.

Putini sõnul teevad nii Liiga kui ka Salvini tööd selle nimel, et kiiremas korras tühistada USA ja Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa-vastased sanktsioonid.

"Salvini suhtub meie riiki heatahtlikult ning on olukorraga Venemaal hästi kursis. Me kohtusime 2014. aastal Milanos, kus me arutasime Itaalia-Vene suhete arendamise väljavaateid ning suhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Sellest ajast saadik, nii palju kui mina tean, on härra Salvini ja tema erakonna esindajad hoidnud kontakti oma Vene kolleegidega, kes on huvitatud koostöö arendamisest oma Itaalia partneritega," rääkis Putin poliitikust, kes teda sageli kiidab ja viibis 2015. aastal Euroopa Parlamendi istungisaalis Venemaa presidendi pildiga T-särki kandes.

Ekspeaminister Silvio Berlusconi kohta ütles Putin, et neid seob aastatepikkune sõprus.

Putin: liiga vara on öelda, kas jään pärast 2024. aastat poliitikasse

Itaalia päevalehe Corriere della Sera küsimusele, kas ta plaanib lahkuda poliitikast või jätkata mõnel muul ametikohal, vastas Putin: "Liiga vara on öelda. Viis aastat rasket tööd on ees. Võttes arvesse tänapäeva kiiret dünaamikat, on raske teha ennustusi. Uskuge mind, mul on praeguses ametis väga palju teha."

Remargile, et võttes arvesse tema 77-protsendilist häältesaaki pole tal poliitilisi rivaale ja arenguplaanid ei edene, vastas ta: "Küsimus pole häältesaagis valimistel, see on majandusreaalsustes, millega Venemaa silmitsi on: meie traditsiooniliste eksportkaupade, nafta, gaasi ja metalli, hinnakõikumine maailmaturul. Kindlasti on ka välistel piirangutel oma mõju."

Putin: loobumine külma sõja mentaliteedist parandaks Vene-NATO suhteid

Üle saamine külma sõja aegsest heidutuse ideest ja "bloki filosoofiast" aitaks parandada praeguseid ebatervislikke suhteid Venemaa ja NATO vahel, ütles Putin.

"Et praegusest ebatervislikust olukorrast välja tulla, on meil vaja loobuda arhailistest ideedest nagu heidutus ja bloki filosoofia, mis pärinevad külma sõja ajastust. Julgeolekusüsteem peaks olema ühine ja jagamatu," selgitas ta.

Julgeolekusüsteem peaks tuginema rahvusvahelise suhtluse põhimõtetel, mis on määratletud ÜRO hartas ja Helsingi lõppaktis ja eelkõige sisaldama jõu mittekasutamist või sellega ähvardamist ning mittesekkumist teiste riikide siseasjadesse, ütles Venemaa president.

"Me hindame Itaalia jõupingutusi Euro-Atlandi regiooni vastastikuse mõistmise parandamisel. Oleme alati avatud koostööle meie Itaalia ja teiste läänepartneritega, et võidelda tõeliste julgeolekuväljakutsete ja ohtudega, nende seas rahvusvaheline terrorism, uimastikaubandus ja küberkuritegevus," ütles Putin.

Putin: Venemaa ei astu võidurelvastumisse Ühendriikidega

Venemaa ei osale võidurelvastumises Ühendriikidega ja ei pea end vastutavaks rahvusvahelise julgeolekusüsteemi katkitegemise eest, lausus Putin Itaalia ajalehele.

"Võrrelge vaid Vene kaitsekulutusi, mis on umbes 48 miljardit dollarit, ja USA sõjaväe eelarvet, mis on üle 700 miljardi dollari. On siin märke päris võidurelvastumisest? Me ei lase end sellesse tirida. Samal ajal peame me tagama oma julgeoleku," märkis riigipea.

"Sellepärast peame me arendama kõrgtasemelisi relvi ja varustust – vastusena kasvavale sõjalisele kulutamisele ja selgelt hävituslikele sammudele Ühendriikidest," lisas ta.

Küsimusele, mil määral on Venemaa vastutav kriisi eest Vene-USA tuumarelvade leppes, ütles Putin: "Mitte mingil määral! Rahvusvahelise julgeolekusüsteemi lagunemine algas USA ühepoolse lahkumisega ballistiliste rakettide piiramise leppest. See instrument oli kogu relvastuskontrolli alustala."

Putin: suhete paranemiseks peab Kiiev Donbassiga dialoogi alustama

Suhted Moskva ja Kiievi vahel võivad paraneda ainult siis, kui president Volodõmõr Zelenski täidab valimislubadusi, mille seas on otsedialoog Donbassiga, väitis Venemaa riigipea Putin.

"Jah, see on võimalik, kui Zelenskõi hakkab oma valimislubadusi täide viima, nende seas otsekontakt kaasmaalastega Donbassis ja nende separatistideks sildistamise lõpetamine, kui Ukraina ametivõimud jõustavad Minski rahuleppe, mitte ei eira neid," rääkis ta.

"Jõuline ukrainastamine, keelud kasutada vene keelt, mis on emakeel miljonite Ukraina kodanike jaoks ja õppekeel vene ülikoolides ja koolides, neonatsismi maru, tsiviilkonflikt Kagu-Ukrainas, eelmise valitsuse katsed lõhkuda habrast uskude vahelist rahu – see on ainult väike osa koledast pagasist, millega president peab tegelema," ütles Putin.

"Seega ma kordan: Ukraina kodanikud ei taha V. Zelenskilt ja tema meeskonnalt mingeid deklaratsioone. Nad tahavad päris samme ja muutusi paremuse poole," lisas ta.

"Ja kindlasti peavad Kiievi ametivõimud lõpuks mõistma, et vastasseis Venemaa ja Ukraina vahel pole ühistes huvides, erinevalt pragmaatilise koostöö arendamisest tuginedes usaldusele ja mõistmisele. Meie oleme selleks valmis," ütles ta.

Putin külastab Itaaliat ja Vatikani

Venemaa president Vladimir Putin saabus neljapäeval Rooma, et pidada kõnelusi Itaalia valitsusega ning külastada ka Vatikani, et kohtuda paavst Franciscusega.

Rooma ajaloolises kesklinnas oli seoses Putini visiidiga suletud 50 tänavat ja Itaalia meedia teatas, et häireid võib olla ka mobiilsides.

Kremli nõunik Juri Ušakov ütles enne Putini visiiti Moskvas ajakirjanikele, et "Itaalia on üks meie peamistest partneritest Euroopas".

"Majandusküsimused on prioriteet. Kahepoolne kaubavahetus ei ole naasnud 2014. aasta eelsele tasemele (54 miljardi dollarini)," ütles Ušakov.

Kremli teatel soovib Putin arutada Itaalia peaministri Giuseppe Contega Venemaa ja Euroopa Liidu suhteid, olukorda Süürias, Ukrainas ja Liibüas ning Iraani tuumaprogrammi.

EL pikendas eelmisel kuul majandussanktsioone, mis kehtestati pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris.

Putin külastas ka Vatikani ja kohtus paavst Franciscusega. Nende viimane kokkusaamine oli 2015. aastal, kui paavst kutsus Ukraina konflikti kõiki osapooli tegema siiraid jõupingutusi rahu saavutamiseks.

Vatikan ja Moskva taastasid täiemahulised diplomaatilised suhted alles 2009. aastal. Need olid katkenud Nõukogude Liidu ajal.

Ušakov märkis kolmapäeval, et "võimalik kutse paavstile külastada Venemaad ei ole esialgu päevakorras".

Paavst ja Putin arutavad "kristlike pühapaikade säilitamist Süürias", teatas Kreml.

Putin kohtus visiidi raames ka oma vana sõbra, ekspeaminister Silvio Berlusconiga.