Luik rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et NATO-s on üldiselt liikmesriikide suhted sõbralikud ja kollegiaalsed. Samas tunnistas ta, et välispoliitikas on hakatud võrreldes külma sõja järgse ajaga üha rohkem kasutama jõukeelt.

Maailmas on tekitanud pingeid NATO liikmesriigi Türgi otsus asuda Põhja-Süüriast kurde välja tõrjuma, samuti sellele eelnenud USA otsus oma sõjaväelased piirkonnast minema viia.

Luige hinnangul ei mõjuta aga need otsused NATO toimimist. "Alliansil on minu arust üks väga suur trump, kui sellist terminit siin sobib kasutada. Nimelt see, et tegu on institutsiooniga, millel on oma õiguslik raamistik, aga ka sõjaline raamistik, poliitiline raamistik. Sellistel keerulistel hetkedel on institutsioonide väärtus väga kõrge," rääkis minister.

Luik tõdes, et NATO ajaloos on olnud ka enne väga raskeid aegu, kus riikide sisepoliitika on mõjutanud alliansi omavahelisi suhteid. Ta tõi näiteks 1960. aastate Suessi kriisi, kui USA kritiseeeris Prantsusmaad ja Inglismaad, kes olid sõjas Suessi kanali üle. Samuti tõi ta näiteks USA otsuse Vietnami sõja lõpetamise kohta.

"Ma ei dramatiseeriks olukorda üle. Nagu siseriiklikult on insitutsioonidel tohutult suur väärtus, siis poliitikuid võib olla igasuguseid, aga see, kuidas töötab riigi põhiseadus, kuidas institutsioonid tegutsevad, sellel on iseseisev väga suur väärtus. Praegu NATO raamistik garanteerib selle, et minnakse õiges suunas," lisas ta.