"Välisilm" | Vaatlejate hinnangul ei võida Türgi Kirde-Süüria ründamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571684340000 | amCalendar}}
Foto: Lefteris Pitarakis/AP Photo/Scanpix

Türgi rünnak Süüria kurdidele on küll ajutiselt peatatud, aga kahju on juba sündinud: USA positsioonid piirkonnas on tõsiselt kahjustatud, sajad kurdi võitlejad on tapetud, kurdide käes olnud ISIS-e vangid on jalga lasknud ja maailm jälgib sündmuste arengut hämmastusega. Vaatlejate hinnangul ei võida olukorrast keegi, ka Türgi ise.

Kirde-Süüria linnad näevad välja nagu tondilossid: poed on kinni, elumajad maha jäetud ja peale sõjaväelaste pole eriti kedagi liikumas näha, vahendas "Välisilm".

Piirkond, kus kogu Süüria kodusõja vältel oli suhteliselt rahulik ja stabiiline, on nüüd suuremas osas tühi ning kohalikud kurdid peamiselt Iraaki põgenenud.

Iraaki siirduvad vooride kaupa ka USA sõjaväeüksused ning asemele on näha tulemas Süüria ja Vene vägesid.

Piirkonnas peaks kehtima miski, mille kohta Türgi on ausalt öelnud, et see on vaid paus sõjategevuses, ning mis maailmas eriti kedagi ei rahulda.

"Nõndanimetatud relvarahu ei ole mitte see, mida meie ootasime. Tegelikult pole see relvarahu, see on nõudmine, et kurdid alla annaks. Minu arust peaks meie siin kindlaks jääma ja kordama oma nõudmisi Türgile, et ta oma sõjategevuse viivitamatult ja täielikult lõpetaks," ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.

Piirkonna tühjusest hoolimata ei pea seegi paus, sest jätkuvalt on aeg-ajalt kuulda relvatärinat.

Venemaa on asunud tekkinud olukorras süstikdiplomaatiat arendama. Vaatlejate hinnangul on Venemaa eesmärk karistada kurde nende ootamatult kasutuks osutunud liitlassuhte eest USA-ga ja tõugata nad tagasi Bashar al-Assadi režiimi rüppe.

Araabia Liiga suutis ohtrate erimeelsuste kiuste läbi häda Türgi rünnaku lõpuks hukka mõista, Türgi pooldajad on peamiselt Kesk-Aasia sunniitlikud riigid.

Kurdid avaldavad meelt kogu maailmas ning tunnevad, et kogu maailm on neid järjekordselt reetnud.

"Kogu maailm vahib lihtsalt pealt! Kogu maailm vahib pealt! See ajab mind hulluks!" ütles Kölni meeleavaldaja Martina Tagay.

NATO reaktsioon ühe oma olulisima liikmesriigi tegevuse hindamisel on jäänud hambutuks.

"On teretulnud, et kaks NATO liitlast, USA ja Türgi on kokku leppinud, kuidas edasi minna. Me kõik teame ja saame aru, et olukord Kirde-Süürias on habras ja keeruline, kuid ma usun, et see avaldus aitab olukorda maha rahustada ja seega kohapealseid olusid parandada," sõnas NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

See hambutus ei häiri sugugi ainult kurde ja Türgi vastaseid, vaid on leidnud kriitikat ka Euroopa poliitikatippude hulgas. Teiste seas on NATO jõuetu avalduse üle imestanud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"Osaliselt saan ma aru võitlusest Kurdistani Töölispartei ja terroristide vastu. Ma olen president Erdoganile alati öelnud, et see on ühine võitlus. Aga suur osa Süüria Demokraatlikest Jõududest ja teistest, kes võitlevad vabaduse eest ISIS-e vastu, ei ole Kurdistani Töölispartei taustaga. Seega ma arvan, et viimastel päevadel juhtunu on Lääne ja NATO tõsine viga seal piirkonnas," kommenteeris Macron.

Vaatlejate hinnangul ei võida praegusest olukorrast keegi, ka mitte Türgi ise. Loodetava stabiilsuse ning nõndanimetatud puhverala asemel on ta suutnud Kirde-Süüriasse tekitada uue ebastabiilsuskolde, mis ilmselt pikaks ajaks miilama jääb.

Küll on operatsioon Rahuläte olnud Türgile heaks vahendiks riigisisese opositsiooni, sealgi peamiselt kurdide vaigistamiseks. Terroristliku propaganda levitamise eest on vahi alla võetud üle 120 inimese, sealhulgas kaks peamiselt kurde esindava Rahvaste Demokraatliku Partei parlamendisaadikut.

Kross NATO-st: lepingul põhinev julgeolekukord sisuliselt mureneb

Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross rääkis "Välisilmas" USA tagasitõmbumist Põhja-Süüriast kommenteerides, et president Donald Trumpi sellekohane otsus on seotud tema eesmärkidega USA sisepoliitikas.

"Olukord on üsna pöörane maailmas julgeolekupoliitiliselt. Võiks öelda, et mõneti Donald Trumpi ajal on jätkunud USA strateegiline tagasitõmbumine. Ka Barack Obama oli president, kes - hoopis teistel kaalutlustel, aga siiski - eelistas mitte konfliktidesse minna, pigem sealt välja tulla, ta ei tahtnud jõuga projitseerida Ameerika mõju. Tal olid humaansed kaalutlused, aga ta leidis nagu Trumpki, et USAei peaks olema maailma politsei. Trump mängib pigem sisepoliitilist mängu välispoliitikas. Ma usun, et ta tegelikult ei eksi oma valijat tundes," arutles Kross.

Türgi on NATO liige ja see, et Türgi ja Venemaa on asunud teineteisele lähenema, näitab, et NATO võib sisuliselt mureneda.

"Omal ajal me kujutlesime, et kui Venemaa tahab NATO-t lagundama hakata, siis valib ta kõige nõrgema lüli, läheb kõige nõrgema kallale, et siis näidata, et artikkel 5 ei tööta. Aga tundub, et Moskva on võtnud asja suuremalt ette - kõigepealt sekkunud USA valimistesse ja aidanud tekitada seal sisepoliitilise segaduse ja USA tegeleb oma probleemidega ning nüüd on ta asunud Türgit meelitama mitmel moel," rääkis Kross.

"Türgi julgeolejupoliitiline probleem on peaaegu aegade algusest olnud nende positsioonilt valik kahe halva vahel: olla Läänega või Venemaaga. Kumbki nende jaoks pole hea, aga ühega neist peaks olema. Ja viimastel aastatel on tõesti näha olnud, et Lääne ja Türgi suhted on pidevalt halvenenud erinevatel põhjustel - Euroopa Liit ei taha Türgit, teeb pidevalt etteheiteid inimõiguste kohalt, see käib Erdoganile närvidele. Diktaatorid mõistavad teineteist peaaegu sõnadeta, Erdoganil ja Putinil on küllalt lihtne omavahel rääkida," ütles ta.

"Mida see tähendab NATO-le, seda näitab aeg, aga üha rohkem on märke, et ainult lepingul põhinev maailmakord, julgeolekukord, millele me kõik loodame, formaalselt säilib, aga sisuliselt mureneb. Selle probleemiga me peame väga tõsiselt tegelema," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: