Demokraadid on alustanud esindajatekojas presidendi suhtes tagandamisjuurdlust seoses kahtlustustega, et Trump kuritarvitas oma ametikohta isikliku sisepoliitilise kasu eesmärgil ning kutsus sellega välisriiki sekkuma USA 2020. aasta presidendivalimistesse.

Väidetavalt survestas Trump Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega Hunter Bidenit. Oma tahtmise saamiseks hoidis ta väidetavalt kinni Ukrainale mõeldud sadade miljonite dollarite jagu sõjalist abi.

Twitterisse tehtud postituses andis Trump mõista, et tagandamisjuurdlust tehakse tema hinnangul ilma nõuetekohase menetluse, õigluse või seaduslike õigusteta, vahendas BBC.

So some day, if a Democrat becomes President and the Republicans win the House, even by a tiny margin, they can impeach the President, without due process or fairness or any legal rights. All Republicans must remember what they are witnessing here - a lynching. But we will WIN!

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) October 22, 2019

USA-s peetakse lintšimist rassistliku alatooniga sõnaks. Ajalooliselt viitab lintšimine peamiselt mustanahaliste ameeriklaste kohtuvälistele hukkamistele valgete jõukude poolt.

Afroameeriklastest seadusandjate seas põhjustas sõna "lintšimine" kasutamine pahameelt.

Kongresmen Jim Clyburn ütles teisipäeval CNN-ile, et see on sõna, mida ükski president ei peaks endaga seostama. "Ma olen üsna palju õppinud presidendiajalugu ja ma ei tea, kas me oleme midagi sellist kunagi varem näinud," kommenteeris ta.

"Ma olen Lõunast pärit. Ma tean selle sõna ajalugu. Selle sõna kasutamisega me peaksime olema väga, väga ettevaatlikud," ütles Lõuna-Carolina demokraat.

Illinoisi kongresmen Bobby Rush pöördus Twitteri vahendusel Trumpi poole: "Mis sul viga on?"

"Kas sa tead, kui palju on inimesi, kes näevad välja nagu mina, selle riigi tekkest alates lintšitud inimeste poolt, kes näevad välja nagu sina," lisas ta ja kutsus Trumpi üles oma säutsu kustutama.

Trump on korduvalt nimetanud tagandamisjuurdlust, aga ka 2016. aasta valimistesse sekkumist puudutavat uurimist, nõiajahiks.

Esindajatekoja õiguskomitee juurdlus keskendub neljale uurimisliinile: kahtlustused, et Trump sekkus ebaseaduslikult juurdlusesse Venemaa sekkumise suhtes USA valimistesse; et ta osales vaikimisraha maksmises väidetavatele endistele kallimatele; et ka on kasutanud oma ametikohta rikastumiseks; ja et ta pakkus valitsus- ja kampaaniaametnikele enda kaitsmise eest armuandmist.

Tagandamisjuurdlus on esimene osa kaheosalisest poliitilisest protsessist, millega kongress saab presidendi ametist tagandada. Kui esindajatekoda kiidab heaks tagandamisartiklid, siis on senat sunnitud kohut mõistma.

Senati hääletusel on vaja süüdimõistmiseks kahe kolmandiku saadikute toetust, kuid Trumpi puhul on see väga ebatõenäoline, sest kontroll senatis on vabariiklaste käes.

Siiani on vaid kahe USA presidendi - Bill Clintoni ja Andrew Johnsoni - suhtes tagandamisjuurdlus algatatud, kuid kumbagi neist ei mõistetud süüdi ega kõrvaldatud ametist. President Richard Nixon astus aga ametist tagasi enne, kui teda oleks saadud ametist tagandada.