Üksvärav rääkis "Ringvaates", et hiidlased mõistavad saarlaste olukorda, kuid see ei puuduta neid kuigivõrd.

"Kui mõelda selle peale, et tegemist pole looduskatastroofi või force majeure'iga, siis tegelikult hiidlasi puudutab see olukord täpselt sama palju kui inimesi, kes elavad Raplas, Viljandis, Peipsi ääres või mujal Eestis. Pigem see tekitabki nördimust. Ja ma ei oska öelda, kas me oleme kurjad. See on pigem jõuetuse tunne, nördimuse tunne, see, et meile tehakse liiga, ülekohut," rääkis ta.

"Me oleme niigi väiksemad. Ehk retoorika on ju see, et seda tuleb teha sellepärast, et Saaremaa on suurem, et Saaremaal on rohkem inimesi, et Saaremaal on rohkem turiste, aga jättes kõrvale selle, et meie olemegi ju väiksemad, nõrgemad, lihtsam on meid haavata ja ka meie turismihooaeg on lühem," lisas ta.

Üksvärava sõnul on hiidlased pandud lihtsalt fakti ette ning samuti pole mingit kompensatsiooni pakutud.

"Mitte et hiidlased ei saaks sellest olukorrast aru ja mitte, et naabrid ei saaks mõelda ka ja vastu tulla, aga seda olukorda ei ole üldse niimoodi olnud. See ei ole sedapidi üldse olnud, et keegi arutaks, kuidas hiidlased saaksid aidata saarlasi, vaid meid on väga konkreetselt seatud fakti ette, nüüd tehakse, numbrid on sellised, arvutusi on ka tehtud suhteliselt vägivaldselt selle suuna pealt, et kus on need numbrid suuremad. Ja samas pole ka riik öelnud, et üldse millegagi tullakse appi hiidlastele," kommenteeris ta.

"Me justkui peame selle olukorra lahendama, aga jäädes nüüd ise kehvemasse olukorda. Ei ole kordagi olnud jutuks, kuidas midagi korvatakse. Ideaalis võiks üldse olla nii, et kui see otsus tehti, oleks öelnud kas minister või TS Laevade juht, et nüüd me peame küll tegema sellise vangerduse, aga teile on selline summa, millega loodame, et saate hakkama, et see korvab teile võimalikud kahjud."

Üksvärava sõnul pole võimalikud majanduslikud kahjud veel teada, kuna väga palju üritusi on alles ees - tema sõnul toimub Hiiumaal järgmise kahe ja poole nädala jooksul üle 100 kultuuri- ja spordiürituse.

Üksvärav loodab, et võimalikult vähe on neid ürituste korraldajaid, kes peavad hakkama näiteks piletirahasid inimestele tagasi maksma. "Kõik nad on nii väikesed, neil pole ressurssi. Siis tuleb pöörduda TS Laevade või ministeeriumi poole ja need kahjud tuleb korvata," sõnas ta.

Näiteks toimub eeloleval nädalavahetusel Hiiumaal VahuVeiniViikend. Selle korraldaja Andre Abner tõdes saates, et mitmed üritusel osalema pidanud ettevõtted on oma tuleku tühistanud. Abner aga julgustas siiski külalisi saarele sõitma, sest tema sõnul näiteks vald on korraldamas bussiliiklust Heltermaa sadamast üle Hiiumaa.

TS Laevade parvlaevaga Tõll, mis sõidab Saaremaa ja mandri vahel, juhtus 22. juulil õnnetus, mille tõttu on laev liinilt eemal tõenäoliselt 10. augustini. Parvlaeva Tõll õnnetuse põhjuseid veel uuritakse.

TS Laevad otsustas esmaspäeval, et teisipäevast neljapäevani sõidavad Rohuküla-Heltermaa liinil parvlaevad Tiiu ja Leiger ning Virtsu-Kuivastu liinil Piret ja Regula. Öösel vastu reedet toimub parvlaevade vahetus ning Tiiu suundub Saaremaa liinile, Regula Hiiumaa liinile. Sarnane töökorraldus oli parvlaev Tõllu õnnetusest tingituna ka möödunud nädalavahetusel ning hiidlastele valmistas olukord tõsist pahameelt.