Saatejuht Greta Van Sustereni küsimusele vastates nentis ta, et midagi läks polügoonil toimunud katsetusel väga valesti, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

"Ilmselgelt läks seal midagi väga valesti, kuid see näitab, et hoolimata asjaolust, et Venemaa majandus on umbes Hollandi majanduse suurune, kulutab Venemaa piisavalt kaitsevaldkonnale, et mitte ainult moderniseerida oma tuumaarsenali, vaid ka ehitada uus kandevõimalusi, ülehelikiirusega kandevõimalusi, ülehelikiirusega ballistilisi rakette, mis on suuremas osas varastatud Ameerika tehnoloogia," rääkis Bolton.

"Seega on USA ja tema liitlaste jaoks tõeliseks väljakutseks, kuidas tegeleda selle võimekusega ja võimalusega, et selle [tehnoloogia] saavad ka teised riigid. Selles pole mingit kahtlust," lisas julgeolekunõunik.

President Donald Trump ütles varem, et USA on plahvatusest palju õppinud ja viitas võimalusele, et see on seotud ballistilise raketiga, mille olemasoluga Vene kolleeg Vladimir Putin eelmisel aastal uhkustas. Ametlikult ja detailselt pole selle relva kohta eriti midagi teada.

Hirmud võimaliku uue võidurelvastumise pärast on suurenenud seoses sellega, et Ameerika Ühendriigid lahkusid augusti alguses 1987. aastal sõlmitud keskmaa tuumajõudude leppest (INF). Washington oli Venemaad süüdistanud juba pikemat aega omaaegse lepingu teadlikus rikkumises ning välisminister Mike Pompeo rõhutas, et Moskva ei kasutanud ka USA poolt võimaldatud ajapikendust lepingu tingimiste täitmise juurde naasta.

Bolton sõnas intervjuus, et president Trump loodab, et isiklik suhe Putiniga viib kaugele mitmetes küsimustes, sealhulgas ka relvastuse piiramise vallas.

"Ma arvan, et seal on ühiseid strateegilisi huvisid, eriti mis puudutab Hiina sõjalise jõu suurenemist, ning mul on olnud venelastega vestlusi sellel teemal. Ma arvan, et on tulemas veel asju," selgitas ta.

Boltoni arvates on maailmas praegu suurimaks ohuks tuumarelvade edasine levik, mis on ka põhjuseks, miks on vaja lahendusi ka Põhja-korea ja Iraani puhul. Tema sõnul on USA ülesandeks ennetada võimalust, et maailma riigid asuvad Iraani eeskujuks võttes samuti tuumarelvi hankima.

"Ning olgem ühes asjas selged - mitte keegi teine peale USA ei hakka takistama riikidel tuumarelvi hankimast. Kui meie ei ole seda diplomaatiliste või muude vahenditega suutelised peatama, siis me näeme maailma, kus 30 või 40 aasta pärast on paljudel riikidel tuumarelvad. See oleks märkimisväärne oht," selgitas Bolton.