Taiwani kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et viimase ööpäeva jooksul lendas Taiwani saare lähistel 57 Hiina lennukit, nendest 28 sisenesid ka Taiwani õhutuvastustsooni (Air Defense Identification Zone). Taiwani õhutuvastusruum algab Taiwani väina mediaanjoonel, mis on mitteametlik puhver kahe Hiina vahel, vahendas Reuters.

Taiwan mõistis Hiina käitumise hukka.

Hiina korraldas ka eelmisel kuul ulatuslikke sõjalisi õppuseid ning tollal teatas Taiwan, et Taiwani õhutuvastusruumi sisenes 40 Hiina lennukit. Hiina rahvavabariigi üksused ületasid Taiwani õhutuvastusruumi ka augustis toimunud suurõppustel. Hiina teatas tollal õppustest peale USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi saabumist visiidile Taiwani saarele.

Mandri-Hiinat kontrolliv Hiina rahvavabariik peab Taiwani saart enda mässuliseks provintsiks. Taiwani saarele põgenesid Hiina kodusõja kaotanud Hiina rahvuslased ning seetõttu on saarel siiani võimul Hiina Vabariik, mis ametlikult peab kogu Mandri-Hiinat mässulisteks provintsideks, kuid reaalselt ei ole Hiina Vabariik alates Taiwanile taandumisest realistlikult proovinud mandrile naasta.

Enamus maailma riike tunnustab ainsa Hiinana Hiina rahvavabariiki, mida juhib Hiina kommunistlik partei. Üksikud maailma riigid tunnustavad hoopis Hiina Vabariiki ehk Taipeis asuvat valitsust.

Nii Pekingis kui Taipeis asuvad valitsused on ühel meelel printsiibis, et eksisteerib ainult üks Hiina.

Hiina president Xi Jinping kinnitas 2022. aasta lõpus, et Hiina ei loobu lubadusest kasutada Taiwani küsimuses sõjalist jõudu, kuid püüdleb Xi sõnul rahumeelse lahenduse poole.

Taiwan otsustas eelmisel aastal, et pikendab Hiina ohu tõttu ajateenistuse pikkust nelja kuu pealt aastani. Samuti suurendas Taiwan kaitse-eelarvet pea 15 protsenti.

Taiwani saare olukorra pingestumise ja üldise Hiina ohu tõttu on kaitsekulutusi tõstnud ka Jaapan, kes on võtnud ette suurima kaitsekulude mahu kasvu alates Teisest maailmasõjast.

Ameerika Ühendriigid on varem hoiatanud oma Euroopa liitlasi Taiwani konflikti ulatuslike mõjude eest.