"Tundub, et (president Nicolas Maduro valitsus) ei usalda omaenda sõdureid, sest ta impordib teisi...taas põhiseadust rikkudes," lausus Guaido opositsiooni enamusega rahvusassamblee seadusandjatele. 

Maduro mahhinatsioonide tagajärjel seadusandlikust võimust ilma jäetud rahvusassambleel on põhiseaduse järgi õigus anda luba välisriikide sõjalisteks operatsioonideks Venezuelas. 

Moskva otsus saata Venezuelasse sõjalisi instruktoreid on kooskõlas kohaliku seadusega, teatas teisipäeval Venemaa välisministeerium.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Moskva "arendab koostööd Venezuelaga ranges vastavuses selle riigi põhiseadusega ja täielikult õiguslike norme austades".

"Vene spetsialistide kohaolekut Venezuela territooriumil reguleerib 2001. aasta mais allkirjastatud sõjalise ja tehnilise koostöö lepe Venemaa ja Venezuela valitsuse vahel," lisas ta.

Laupäeva hilisõhtul saabus Venezuela suurimale Maquetia lennuväljale kaks Vene lennukit - transpordilennuk Antonov-124 ja väiksem hävitaja, tuues meedia andmeil Lõuna-Ameerika riiki sadakond sõdurit ja 35 tonni varustust. 

USA välisminister Mike Pompeo süüdistas esmaspäeval Venemaad oma sõjalise kohalolekuga Venezuela pingete suurendamises ja hoiatas, et Washington ei jää seda, "käed rüpes", pealt vaatama.

Venemaa ja Hiina on Kuuba kõrval Venezuela peamised liitlased. Mõlemad on laenanud selle naftarikkale riigile miljardeid dollareid, et toetada president Nicolas Maduro USA-vastast valitsust. 

Venemaa on olnud ka häälekalt vastu USA sanktsioonidele Maduro ja tema valitsuse suhtes ning otsusele tunnustada opositsioonijuht Juan Guaidod riigi ajutise presidendina.