"AK. Nädal" analüüsis tuuleparkide problemaatikat ({{commentsTotal}})

Foto: Kristjan Kundla

Sel nädalal tõusis taas teravalt päevakorda Aidu tuulepargi rajajate ja kaitseministeeriumi vastasseis, kuna ministeeriumi sõnul on kavandatavad tuulikud liiga kõrged ja segaksid radarite tööd. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris teemat lähemalt.

Elektrituulikute rajamine sai selle sajandi algul sisse võimsa hoo ja eelmisel aastal andsid tuulepargid juba 36 protsenti Eesti taastuvenergia toodangust. Viimase ja kõige võimsama tuulepargi rajamist, kuhu tuleks korraga 33 tuulikut, tutvustasid vennad Andres ja Oleg Sõnajalg ka kolme aasta eest rahvusringhäälingule.

Tänaseks on Aidu Tuulepargis aga ehitustegevus politsei abiga peatatud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tegi hoonestusõigust omavale vendadele Sõnajalgadele kuuluvale Eleon Greenile 12. aprill vastava ettekirjutuse, kuna tuulikute rajamine võib olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule, sest need takistavad õhuseireradarite tööd.

"Tänaseni on need ehitusload kehtivad, seda on kinnitanud jätkuvasti kohalik omavalitsus, selle kohta selle konkreetse ehituslubade aluseks olevad projektid on kooskõlastanud ka kaitseministeerium ja täpselt selle järgi me ka ehitame," ütles Eleoni Greeni juhatuse liige Andres Sõnajalg.

Andres Sõnajalg arvab, et tegelikult on kaitseministeeriumi tegevuse taga riigifirma Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni huvid.

"Nende taktika oligi ilmselt see, et protsess iseenesest lämmataks eraettevõtte ja selle tööstuse ja selle innovatsiooni. Meil ei ole mitte mingit kahtlust, et see nii oli. Meil on mitmeid dokumente, millest ma ei saa täna rääkida," väitis ta.

"Ma arvan, et siin ei ole selles mõttes Eesti Energial või Enefit Greenil mingisuguseid oma erilisi huvisid, et ma arvan, et kõik need piirangud takistavad täna ju kõikidel teistel turuosalistel täpselt samamoodi oma äri arendada," kommenteeris omakorda Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Lõplik tõde, kuidas ja kas üldse Aidu tuulepargi arendamisega edasi minnakse, peaks selguma kohtus.

Viimane märkimisväärne tuulepark ehitati Eestisse kuue aasta eest. Seega võib öelda, et tuuleparkide arendus on Eestis kinni jooksnud. On tekkinud mitmeid probleeme, nii looduskaitseliste kui ka kaitseotstarbeliste piirangute osas.

"Energeetikas, kus on tugev konkurents, ei tohiks riik omada ärihuvisid. Paratamatult nii väikeses riigis, ma ütleks, korporatiivses ühiskonnas, ei ole võimalik neid ärihuvisid nii hästi lahus hoida ja selle tõttu igal sammul on näha, et Eesti Energiale tehakse eeliseid ja jõuga üriatakse turult välja suruda kõiki eraettevõtjad, konkurente, isegi innovaatilisi projekte," arvas Andres Sõnajalg.

Aavo Kärmase sõnul levitavad Sõnajalad vandenõuteooriad, sest tegelikult on Enefit Green ka ise huvitatud, et valitsus otsustavalt kogu tuuleenergia sektori arendamisega edasi liiguks.

"Tegelikult Eesti on oma tuuleoludelt väga hea koht tuuleenergeetika arendamiseks, aga täna on peamised põhjused siin erinevad, et küll on riigikaitselised piirangud, küll on keskkonnakaitselised piirangud, mis on siis takistanud siiamaale tuuleenergia arendamist," tunnistas ta.

Taastuvenergia Koja hinnangul peatus aga tuuleparkide rajamine majanduslikel põhjustel, sest kuni aastani 2020 planeeritud toodangumaht 600 gigavatt-tundi sai tormilise arengu tõttu lihtsalt enneaegselt täis.

"Kuni eelmise aastani siis elektrituru seaduses kehtis taastuvenergiatoetusele toodangu maksimumpiir 600 GW tundi, aastas on see maksimumpiir juba tegelikult saavutatud. See tähendab seda, et sisuliselt on riik andnud signaali eelkõige tuuleenergia tootjatele, et Eesti riik ei oota rohkem tuulenergia investeeringuid," nentis Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.

Tulevikus hakatakse taastuvenergiatoetusi määrama vähempakkumise alusel. Tugev tuul peaks aga uutesse tuulikutesse peagi puhuma hakkama, sest riik on seadnud taastuvenergiale väga kõrged eesmärgid.

"See on siis 1800 gigavatttundi, et ühikud oleksid samad. Et kui me täna olme umbes 600-700 GWh juures, siis me näeme, et Eesti saavutaks oma 2030 aasta seatud üsna ambitsioonika eesmärgi, me tegelikult peaksime seda tänast tuulenergia mahtu kahe ja poole kordistama. Riik ei saa ignoreerida seda tekkinud olukorda, konflikti siis riigi energiapoliitika eesmärkide ja kaitsepoliitiliste eemärkide vahel, et siin lahendust on vaja leida ilmselgelt," ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Erinevate huvide arvestamise lahenduseks oleks aga Tatari sõnul senisest parem ametkondade koostöö tuulepargialade planeerimisel.

"Ma kindlasti ei viska püssi põõsasse selles osas, et need alad, kus täna on piirangud, jäävadki piirangutega aladeks. Et me oleme siin kaitseministeeriumiga koostööd tegemas ja otsimas lahendusi, et kaardistada ära, et mis on siis need vajalikud investeeringud selleks, et saavutada siis võimalikult suurtel aladel siis nö piirangute leevendamine. Aga see on üsna pikk töö, see nõuab väga palju arvutusi ja modelleerimist ja kiireid lahendusi siin ei ole," märkis asekantsler Tatar.

Kuid lisaks kaitsepiirangutele on Eestis ka keskkonnapiirangud, mistõttu tühistati näiteks Hiiumaa tuulepargi planeering. Üldistades mõjutavadki tuuleparkide rajamist Ida-Eestis riigikaitselised ja Lääne-Eestis keskkonnakaitselised piirangud. Tatar tunnistas, et tegelikult on Eestis täna piirangutevaba vaid Pärnumaa lõunaosa ja koostamisel on merealade planeering.

"Kõige perspektiivikam Eestis tuulenergiat maismaal arendada on just Ida-Virumaa ja Lääne-Eesti. Et nüüd viimane selline või üks viimaseid kohti, kus veel tuuleenergiat võiks arendada, on siis Tootsi piirkond, mis on jällegi omakorda takerdunud siin kohtuvaidlustesse," lausus Enefit Greeni juhatuse esimees Kärmas.

Taastuvenergia Koda loodab, et õige pea saadakse nendest sunnitud seisakutest Eestis üle. Vastavalt seatud eesmärkidele peaks Eestis aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimises olema vähemalt 30 protsenti.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: