Asekantsler Oidsalu: Aidu tuulepark vähendab oluliselt radari vaatevälja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ida-Virumaale praegusel kujul kavandatud Aidu tuulepark vähendab oluliselt kaitseväe radari nägemisulatust, ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu ERR-i igakolmapäevases veebisaates "Otse uudistemajast".

Vaidlus kaitseväe ja vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluva ettevõtte Eleon Green OÜ vahel on tingitud sellest, et plaanitud tuulikud hakkaksid segama kaitseväe radarite tööd. Ettevõte on alustanud ehitustöödega, kuigi neil pole ei kooskõlastusi ega ehitusluba.

Oidsalu sõnul on selge, et sellisel objektil on mõjud. "Radari nägemisala väheneb kolmandiku võrra ja see arvutuslikult tõestatud rahvusvahelistes uuringutes. See ala on juba piisav, et meil tekiks reaalne probleem. Lennuohutuse mõttes radari nägemisala väga oluline," lausus Oidsalu.

Kaitseväel on primaarradar, mis aitab avastada ka väljalülitatud transponderitega lendavaid lennukeid, mis Oidsalu sõnul on vajalik ka tsiviillennukite lendamise turvalisuse jaoks.

Oidsalu rääkis, et praegu on tuulepargis püsti üks Oleviste torni kõrgune tuulikumast, millele lisandub tiivik. Kokku soovib ettevõte Aidusse püstitada 30 sarnast elektrituulikut.

Oidsalu selgitas, et arendaja ei osalenud kooskõlastustel ja puudub nõuetekohane ehitusluba, seega ehitusluba ei kehti.

Oidsalu: hakkame riigikaitse teemal inimestega aktiivsemalt rääkima

Viimasel ajal on vaidlusi ja ka kohalike elanike vastuseisu tekitanud mitmete kaitseväeliste objektide laiendamine, näiteks Soodla ja Tapa harjutusalade ja ka Võru kaitseväelinnaku laiendamine. Saatejuht Aleksander Krjukov küsis, kuidas kaitseministeerium saaks oma vajadusi paremini kohalikule kogukonnale selgitada.

Oidsalu rääkis, et head kogukondlikud sidemed loevad tõepoolest. Ta rõhutas, et ministeerium mõtleb selle peale, kuidas seadust rakendada nii, et see ka kohalikule elanikule soodne oleks. "Me peame ise olema proaktiivsemad, isegi kui inimesed ei tule rääkima. Seda me kindlasti sel aastal hakkame rohkem tegema," sõnas Oidsalu.

Kohalike elanike seas on küsimusi tekitanud ka näiteks liitlaste hävitajate madallendude harjutus. Oidsalu rääkis, et harjutuslendude vajalikkust hinnatakse väga kriitiliselt ja üritatakse leida kesktee. Ta tunnistas, et see on ka liitlastele suur koormus. "Ma mõtlesin ükspäev sellele, et kui paluda 800 tallinlasel minna pooleks aastaks töötama Tapale, siis mida nad selle peale ütleksid. Meil on siin 800 briti sõdurit ja prantslased ja taanlased, kes tulevad Inglismaalt Eestisse," rääkis Oidsalu.

"Liitlased on siin, sest meil on jagatud väärtused," lisas ta.

Oidsalu: põhiülesandeks on kaitseväe taastamine aastaks 2026

Oma tänavuse aasta põhiülesandeks nimetas Oidsalu kaitseväe taastamist, selle lõppdaatumiks on aasta 2026. "Siis on meil esimest korda ajaloos selline hetk, kus me võime öelda, et paberil kaitsevägi ja see "põllul" olev kaitsevägi vastavad üks-ühele. Meil on siis selleks ajaks ligi 25 000 meheline väljaõpetatud ja varustatud kaitsevägi, pluss veel ohtralt Kaitseliidu võitlejaid," lausus Oidsalu.

Oidsalu rääkis, et see töö on pika vinnaga, aga kaitsevägi ei pärinud okupatsioonivõimudelt näiteks personali, nagu seda sai tervishoiuvaldkond.

Suur teema on Oidsalu jaoks ka see, et vaadata edasi aastasse 2030. "Meie ressursi lagi tänaseks on selline, et me tõenäoliselt ei suuda enam pärast aastat 2026 kasvada, vaid peame tegema asju nutikalt, et kaitseväge ressursipiirangust hoolimata edasi viia," märkis ta.

Oidsalu sõnul seisneks nutikus surmava jõu saavutamine vähema raha eest.

"Nii mere- kui õhuruumi kaitseteemad on päevakorras, ootan huviga neid diskussioone," lisas Oidasalu.

Küsimusele, et milline on nutikus kaitseväe jaoks, vastas Oidsalu: "Maksimaalset surmavat jõudu peab saavutama väikese rahaga," vastas Oidsalu.

Ka on Oidsalu jaoks oluline, et igal pool Eestis, kus on kaitsevägi kohal, siis seal on ta kohaliku kogukonna osa, mitte ei olda kohal militaarturistidena. "Mõtleme, kuidas seadusi nii rakendada, et see oleks kohalikule inimestele soodne."

 

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: