USA esindajatekoja komitee kutsus Trumpi istungitel osalema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EPA/Scanpix

USA esindajatekoja õiguskomitee teatas teisipäeval, et alustab 4. detsembril president Donald Trump tagandamisjuurdluse järgmise etapi raames istungeid ja kutsub neil osalema presidendi ja tema advokaadi.

Esindajatekojas enamuses olevad demokraadid süüdistavad Trumpi oma ametiseisundi kuritarvitamises sisepoliitilise kasu nimel välisriiki USA valimistesse sekkuma ärgitamiseks. Selline tegevus on Ühendriikide seadustega keelatud. 

Eelmisel nädalal lõppesid kaks nädalat kestnud avalikud istungid tagandamisjuurdlust juhtiva kolme esindajatekoja komitee ees, mida juhivad demokraadid. Enne seda küsitlesid komiteed mitme nädala vältel tunnistajaid suletud uste taga. 

Demokraatidel tuleb nüüd otsustada, kas alustada seniste tõendite põhjal tagandamisprotseduure või üritada kutsuda välja veel tunnistajaid, kes võiksid Trumpi süü kohta otsesemaid tõendeid tuua.

Esindajatekoja õiguskomitee, mille pädevuses on presidendile tagandamissüüdistuse esitamine, teatas, et järgmine istung algab 4. detsembril kell 10 hommikul (Eesti aeg 17.00). 

"Komitee ootab teie osalemist tagandamisjuurdluses ajal, kui see täidab oma põhiseaduslikke kohuseid," teatas õiguskomitee demokraadist esimees Jerry Nadler kirjas Trumpile

Istungite kavas on "presidendi tagandamise ajalooline ja põhiseaduslik alus" ja see, "kas teie väidetavad teod on piisavad, et esindajatekoja kasutaks oma volitusi tagandamissüüdistuse esitamiseks", kirjutas Nadler. 

Oktoobris esindajatekojas vastu võetud protseduurireeglite alusel on Trump kutsutud õiguskomitee istungitel osalema ja tema advokaat võib küsitleda kõiki kohale kutsutavaid tunnistajaid. 

Nadler tuletas oma kirjas Trumpile meelde, et kui ta jätkab oma valitsusametnikel juurdluse käigus tunnistuste andmise keelamist või keeldub ka edaspidi nõutud dokumentide üleandmisest, võib õiguskomitee rakendada kohaseid abinõusid, mille seas on keeldumine presidendi taotlustest küsitleda tunnistajaid. 

Nadler rõhutas, et Trumpil on võimalus istungitel osaleda või vastasel juhul lõpetada protsessi asjus kaeblemine.

Tagandamisjuurdluse avalikke istungeid juhtinud esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff ütles esmaspäeval, et tõendid õiguserikkumisest ja vääriti käitumisest presidendi poolt, mille me oleme praeguseks kogunud, on selged ja raskesti vaidlustatavad. 

"Nüüd peame otsustama, kas selline käitumine on kokkusobiv presidendiametiga ja kas tagandamise põhiseaduslik protsess on põhjendatud," sõnas demokraadist komiteejuht.

Tõendid näitavad veenvalt, et Trump seadis Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Valges Majas kohtumise korraldamise ja Kiievile USA sõjalise abi eraldamise eeltingimuseks Ukraina võimude teadaande poliitiliselt motiveeritud libajuurdluste alustamisest, mis aitaksid president Trumpi 2020. aasta tagasivalimiskampaaniat, sõnas Schiff.

Trumpile võimaliku süüdistuse esitamise asjus toimuks hääletus Demokraatliku Partei kontrolli all olevas esindajatekojas. Võimalik kohtumõistmine peaks aga toimuma senatis, kus on hetkel enamuses presidendi parteikaaslased Vabariiklikust Parteist. Seetõttu peetakse Trumpi reaalset tagandamist väga vähetõenäoliseks.

Tagandamismenetluse peamiseks sisuks on väide, et Trump ja tema esindajad, eelkõige advokaat Rudy Giuliani, on survestanud Ukrainat tekitama juurdlusi Trumpi võimalikuks vastaskandidaadiks oleva demokraadi Joe Bideni ja tema Ukrainas äri ajanud poja kohta. Giuliani olevat tegutsenud selle eesmärgi nimel juba kuid enne 25. juuli telefonikõnet. Samuti süüdistavad demokraadid Trumpi administratsiooni selles, et Giuliani ja teised esindajad ajasid sisuliselt Ukraina suunal paralleelselt välispoliitikat, mis teenis presidendi isiklikke poliitilisi huve. Süüdistajate sõnul seostas Trump otseselt Ukrainale antava abi ja Kiievi valmisoleku talle isiklikke poliitilisi teeneid teha. Trump pole enda sõnul midagi valesti teinud ning ta ise ja paljud tema liitlased on nimetanud tagandamismenetlust "nõiajahiks".

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, kes on aastaid tõrjunud paljude parteikaaslaste soovi Trumpi erinevatel põhjustel tagandama asuda, kinnitas kusjuures taas, et mingit otsust selles küsimuses, kas Trumpi ka otseselt tagandama asuda, pole veel langetatud. Pelosi on olnud pikemat aega seisukohal, et poliitiline võit Trumpi ja tema poliitika üle tuleb saavutada valimiskastide juures, mitte juriidiliste protseduuride abil ning seda ka juhul, kui viimased võivad olla õigustatud.

Luurekomitee vabariiklastest liikmed on seni keskendunud oma sõnavõttudes peamiselt sellele, et nende hinnangul on kogu tagandamisjuurdlus kallutatud ja absurdne.

Demokraadid on tagandamisega lõpuni minemise asjus kahtlema hakanud

Ajaleht Times omakorda kirjutab, et Demokraatlikus Parteis on tekkinud üha rohkem kahtlusi tagandamisjuurdluse asjus pärast seda, kui mitmed arvamusküsitlused on näidanud, et viimase kuu aja jooksul toimunud kuulamised pole toetust tagandamisele märkimisväärselt kasvatanud.

Näiteks CNN-i tellitud arvamusküsitluse kohaselt toetab Trumpi ametist tagandamist 50 ja selle vastu on 43 protsenti vastanutest. Sama tulemusega oli sama arvamusküsitlus ka oktoobris.

Muuhulgas on tehtud juba üleskutseid loobuda kohtuprotsessist vabariiklaste enamusega senatis ning toetada mingit muud hukkamõistvat sammu, millel oleks parem võimalus parteideülest toetust pälvida. Üheks selliseks on nn censure, mida on USA presidentide vastu kasutatud kahel korral, mõlemal puhul 19. sajandil, kuid millel ei oleks nii kaugele ulatuvaid tagajärgi kui tagandamisel.

Michiganis esindajatekotta valitud demokraat Brenda Lawrence avaldas arvamust, et presidendi tagandamiseks on vale aeg, sest 2020. aasta valimised on peagi käes.

"Ma toetan hukkamõistu. Ma tahan, et oleks kirjas, et esindajatekoda tegi oma tööd ja ütles presidendile ja kõikidele presidentidele pärast teda, et see on vastuvõetamatu käitumine ja põhiseadusest lähtuvalt me ei luba seda," selgitas ta. "Me oleme valimistele liiga lähedal. Ma ütlen teile, istudes siin ja teades kui lõhestunud riik praegu on, et ma ei näe mõtet tema ametist tagandamisel."

Valge Maja eelarvebüroo asejuht Mark Sandy aga tunnistas hiljutisel kuulamisel esindajatekojas, et Ukrainale abi andmise tõkestamise tõttu pani hiljuti ameti maha kaks ametnikku, vahendas Axios.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: