64-aastase Nikolai Ossipenko väidetavalt parandamatu haigus on selles loos üks märksõna. Saatis kohtunik mehe uurimise ajaks vanglast kojugi ju põhjendusega, et oht ta elule on kodus väiksem kui kinnipidamisasutuses. Samas nentis kohus, et Ossipenko silmanähtavalt korruptiivne eluviis vabaduses tõenäoliselt jätkub.

Tuletame meelde, et 2014. aastal Ossipenko juba pääses tervislikel põhjustel korruptsioonis kahtlustatavana kohtupingist, aga Kohtla-Järve linna tollased juhid said karistada.

Haigus pole takistanud Ossipenkol olla aktiivne kohalikus poliitikas ja pidevalt sõna võtta talle kuuluvas ajalehes Panorama. Ning ikka ja jälle on ärimees osalenud kohalikel valimistel ja kogunud oma ettevõtete töötajate jagu hääli, mis on taganud talle koha Jõhvi volikogus.

Loogiliselt võttes peaks olema nii, et kui inimene tunneb end piisavalt tervena, et jaksab valimistel kandideerida, siis kandideerimisavalduse kirjutamise hetkest peaks edasi minema ka tervislikel põhjustel pooleli jäänud kohtuasja arutamine.

Volikogusse laseb Ossipenko end küll valida, aga kui ajalehe Põhjarannik arvepidamine paika peab, siis varsti saab kümme aastat ajast, kui ta viimati Jõhvi vallavolikogu istungil osales. Loogiline peaks olema, et kui volikogu liige terve valimistsükli jooksul istungitel ei osale, siis peab ta järgmisel korral valimised vahele jätma. Selline käitumine on ju valijate narritamine.

Ossipenko juhtum juhib tähelepanu sellelegi, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijate elukoha kontroll peaks olema rangem. Kõik asjaga kursis olevad inimesed teavad, et Ossipenko elab Alutaguse vallas Peipsi kaldal asuvas puhkekeskuses Suvi, aga see pole takistanud teda kandideerimast Jõhvi vallas. Kuigi jah, Alutaguse valla elanikuna pean ausalt tunnistama, et parem ongi, kui see mees ka tulevikus hääli Jõhvis kogub.

Kohtla-Järve korruptsiooniskandaal annab tuge ideele, et Eestis peaks rakendama valimistel poolt- ja vastuhääli. Siis oleks avalikus ruumis tegutsevad ettevõtete juhtidest lokaalpoliitikud valiku ees, kas jätta prügi koristamata ja teedelt lumi puhastamata või riskida, et see toob valimistel kaasa miinusskoori. Sama hoob stimuleeriks ka võimulolijaid hoolima omavalitsuse elanike käekäigust rohkem kui kommunaalettevõtte heaolust.

Kui vaadata ärilist poolt, siis tundub ebaõiglane, et seadus võimaldab 15 miljoni euro suuruse hanke võita ettevõttel, millel on avalike andmete järgi 32 töötajat ja null eurot möödunud kvartalis makstud riigimakse. Ja kellega lepingu sõlmimiseks peab omavalitsus ootama, kuni hanke võitnud ettevõttega seotud firma suudab riigiga kokku leppida, millal ajatatakse rohkem kui poole miljoni euro suurune maksuvõlg.

Just nii läks viimati Kohtla-Järvel. Eelmisel nädalal korruptsioonikahtlustuse saanud abilinnapea Vitali Borodin põhjendas olukorda sellega, et hankel ei olnud ju rohkem pakkujaid. Aga kõrvalt vaadates tundub, et pakkuma ei tuldud, sest saadi aru, et hange on kindlale ettevõttele kätte mängitud.

Ma olen kindel, et enamik Ossipenko töömehi ja valijaid on ausad ja tublid inimesed, kuid eks neilgi oleks parem, kui nad saaks panustada tegemistesse, mida juhiks veidigi puhtama renomeega ärimees.

Ja lõpetuseks. Nikolai Ossipenko pole ammugi vaid munitsipaalärimees, näiteks ajavad tema teemasinad eelmisest aastast lahti ka riigiteid. Ehk ettevõttega seotud korruptsiooniskandaalid varjutavad nii riiki kui ka teisi omavalitsusi, kus Ossipenko vastavalt vajadusele nimesid muutvad ärid hankeid võidavad.