Seda, et relvade kurdidele jätmine on oluline osa taandumisplaane puudutavast arutelust, kinnitasid Reutersile vähemalt neli allikat.

Kindel on see, et selline samm ärritaks NATO-liitlast Türgit, sest Ankara peab Süüria kurdide omakaitseväge YPG-d oma vaenlaseks ning on ähvardanud kurde korduvalt pealetungiga. Sellest tulenevalt on USA taandumise ja võimaliku Türgi pealtungi tõttu murelikud kurdid nüüd kutsunud piirkonda hoopis Süüria presidendi Bashar al-Assadi vägesid.

Ametnikud on tunnistanud, et arutelu on alles algfaasis ning mingit otsust langetatud pole ja hetkel pole selge, milliseid ettepanekud vägede välja viimise teemal Valgele Majale teeb. Küll aga tuleks taandumisplaan president Trumpile esitada juba lähipäevil.

Pentagon pidas teema kommenteerimist ajakirjandusele enneaegseks, Valge Maja ei kommenteerinud teemat üldse.

USA meedia on ka varem edastanud, et Süürias teenivaid USA sõdureid ja eriüksuslasi juhtivad komandörid võtsid Trumpi otsuse Süüriast tagasi tõmbuda vastu suure pettumusega, sest seda sammu peeti reeturlikuks käitumiseks kurdidest liitlaste suhtes. ISIS-e vastases võitluses olid just kurdide üksused kõige olulisemaks maapealseks osaks USA juhitud koalitsioonist.

Üks allikatest tuletas meelde, et omal ajal ütles Washington kurdidele, et nad saavad relvad seniks, kuni ISIS-e vastane võitlus on lõpuni viidud. "Võitlus ei ole läbi. Me ei saa hakata neid lihtsalt tagasi küsima," märkis ta.

Kuigi kõik kurdidele antud relvad on Pentagonis arvel, oleks praktikas keeruline neid kõiki hetkel üles leida. "Kuidas me need tagasi saame ja kes on see, kes need tagasi võtab?" küsis teine allikas retooriliselt.

Kolmas allikas prognoosis, et relvade kurdidele jätmise plaanile oleks vastu nii Türgi kui ka Valge Maja, sest selline ettepanek oleks sisuliselt Trumpi poliitilise otsuse kahtluse alla seadmine.

Meedia allikate teatel tekkis Trumpi otsus väed Süüriast välja tuua Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga peetud telefonikõne ajal. Isegi lähedal seisvad ametnikud olid eeldanud, et telefonikõne näol saab olema tegu tavapärase vestlusega, mille käigus Trump hoiatab Türgi presidenti, et see ei alustaks Süürias pealetungi kurdide vastu, kelle seas viibivad ka USA sõdurid. Läks aga teisiti - vestluse käigus kujundas president ümber senise Washingtoni poliitika Lähis-Idas, loovutas mõjuvõimu ligi neljandikul Süüria territooriumist ja jättis ISIS-ega võitlemise ülesande Türgile.